Selung gelgel veng e, sun lung jan lung sielsiel tang e, luai naubang kivei tutkhawl theilou bu-al khuon dong in, jingkhuo vah ding kagel chieng laidip dap e, suunni heilam akai diei maw? chi'a a te, a khang in hai bang i ngahla uh 12th Manipur Assembly election 2022 result, tuni 10 March 2022 ni'n Manipur pumpi ah Counting Centre 12 apat hall 41 ah vote simna umta ding hi.
Mar 9, 2022
Feb 14, 2022
KUKI PEOPLE'S ALLIANCE (KPA) TUP-LE-NGIIMTE
Kuki People's Alliance ahileh political party tha hi a, Nampi tup-le-ngiim ban ah, Nam-le-Gam Etkolna leh Humbitna ding toh kisai a genkhawm theina ding tupna toh pat khiet ahi.
Singtangmite dopkangna ding, nam-le-gam kepbitna ding, khantouna lam tuomtuom ban ah lemna-le-muonna um theina ding khu Kuki People's Alliance nasep hing hi ding hi.
Oct 2, 2021
KHO HAUSA VAIHAWMTE KUNGA LAITHOT
Tengnoupal, 2nd October, 2021
Pu Haulianlal Guite, Additional Secretary, Rural Development and Panchayati Raj Department, Government of Manipur in File No. 13/12021-RD and PR-RD&PR, dated 29th September 2021 ni'a Deputy Commissioner teng kunga 'People's Plan Campaign 2021 - Sabki Yojana Sabka Vikas' chi thupi zanga alaithot toh kisai tamlou hing kum nuam kahi.
Ministry of Rural Development, Ministry of Panchayati Raj, Government of India thupia dan ahileh kum 2021-22 sunga sepkhiet ding Gram Panchayat Development Plan (GPDP) kichi, ei hausa a kivaihawmte thei bailam dingin 'Village Development Plan' pen 2nd October 2021 apat 31st January 2022 sunga siem khiet ding chi ahi.
Mar 18, 2021
Zou Gal (1917-19) Phattuomna (Significance of Zou Gal)
- Dr. S. Thangboi Zou
1. Historical Significance
Late 19th Century, adieh a India’s freedom struggle hun apat in, Tribal leh peasant uprising te khu colonialism doudalna leh kiphinna dan in nationalist historiography ah ana kigen hi. Nationalist (gam leh nam ngainate) version ah tribal te kiphinna khat phot khu India zalenna galsatnate lah ah khat (pangkha) ahi, chi’n ana gen uhi.
Kum 1960s vel apat in historian ten ‘history from below’ (auoilam apat tanchin etna) kichi ana hapeipi panta uhi. Azieh ahileh, nationalist history ana kisuutsa ten tribal/namneute tanchin leh panlahna, phattuomna, etc. te ana genkha/gentel ngaisih uhi.
Jun 27, 2020
Quarantine zaw a ngaidan leh etdan chituom
(Post Quarantined Stigma & Discrimination)
Novel Coronavirus (COVID-19) zieh a lockdown kum khawtuong a um thei samlou ding ahiman in COVID-19 positive case niteng in khang hiaihiai nanleh ne-le-ta, sum-le-pai suina nasatah a subuoi ahiman in ut-le-da a lakhiet hun hing um ding in kilang hi. COVID-19 positive case khang deudeu nanleh hamphat huaitah in Manipur ah hinna taan hial um nailou phot a, a dam zong hing tam deudeu ta hi. Institutional/Community Quarantine Centre a um zong kiam hiai hiai, tua dungjui in Home/Village quarantine a um zong tawm deudeu ta hi.
Jun 22, 2020
MELMU TONGSAN MEETING BAWL DIDAN
Mun tuomtuom a um, melmu tongsan a meeting neitheina "Google Meet", is Google's enterprise video conferencing software, free for Google/Gmail users. like real-time captions and support for up to 250 participants and 100,000 live stream viewers.
How to use Google Meet
1. Open https://meet.google.com or install it from Google Playstore
2. Click Start new meeting, or enter your meeting code (meeting code will be provided by the host or the last 3 texts connected with a hyphen)
Jun 13, 2020
MUSLIMte kivui dan leh ka va thei khiettha khen khat
Thudu chitahma, tuni Rengkai a teng Raju muolliam, ka inn sah vua hing ki vui, va en in thu va kan.
Islam/Muslim te kivui bang achi mawng ei chi'a ka va et. Christiante kivui dan toh kikhe mama. Islam a kivuida (funeral) khu Janazah kichi ahi. Islamic dan tangpi ahileh mi a shi chia issue dang um ahilou leh naikal 24 sunga ki vui teitei di, mi shite tahsa pumpi thumvei tei a silsieng uh, a silsieng ding zong a pasal/ji ahisihleh a innsung ua a shipen numei ahileh numei in a sil di, pasal ahileh pasal in a sil di, tuazaw chia puon ngou toh tuom un hankhu a a luong koi ahimasang a thumna nei uh, tuazaw chia vui a um.
May 19, 2020
Zou Gal (1917-19) leh Chivu
- Dr. S. Thangboi
Tulaitah Chivu min loibang in thang hi, adieh in ei CCPur district lam ah. Tukum April 16 nia Manipur solkar in Chivu mun ah 607.5 sq. metre a lien Manipur leng Chandrakirti Memorial Park bawl ding ahidan, leh dangka crore tampi ‘invest’ a bawlkhiet ding ahidan a’ng gen leh mipite lunglai hing phawng guih hiding hia, alang-langa houlimna in kizang hi. Tua igen utpen ahileh GoM in Tongjang khuogei a Chivu diil ah Park bawl thei va, ahisihleh, bawlthei sih va, chilampang hizaw lou in, Chivu khu Zou Gal (1917-19) lai in bang tobang dinmun in ana um in, bangtan in mituom-tuom, adieh in khuo hausa (chiefs) te leh British solkar in ana sai kha in ana ki ‘contest’ uai? chi isuut ut zaw hi.
May 7, 2020
Bang zieh a UZO vai a na kibuolkha kahia?
May 3, 2020 nita, keima tang a innsung a tou, Zolengthe facebook leh whatsapp group a thu ki post leh commentte ka simsim leh UZO, ZYO leh ZSP thu ma dim ahi chia ka lungsim a sil khat hing kilang tiamtuom hive aw! High school kailai apat ZSP a ana ki involved den, tom khat jou a ZYO lah vel a hing ki haltou kia, hinanleh UZO level tan a kihal ding leh UZO vai a kipei ding chite ka ngaisutna zong ana umkhalou hinajenpi, bang chidan a panmun lientah tukha zong hilou, kum tamlou peisa apat UZO vai a ana ki halkha kamah chi ngaisutna hing kilang kawi laizang!
Apr 29, 2020
BAILAM TAH A KIPESAWN THEI COVID-19 LOCKDOWN BEI CHIAH
I state sung vua COVID-19 natna vei mi nite thoidam zatoute, tami natna apat kivenna ding a panla leh lummaw toumaw jen a dan-le-thupia bawl a enkai state solkal ban ah, dan-le-thupiate hoitah a jui leh mahni innsung a ki khum chimit mipite ziehin I state Manipur pumpi khu Green Zone a phuon a umta ahiman in zatoute hi in, solkal hi in mipite hitaleh I pankhawmna zieh vua COVID-19 natna hit apat tu tadi a ki vengbit jou ihiman un, patatna sangpen pieh ihita uhi.
Subscribe to:
Comments (Atom)
