Zodawn Footprints

Mar 18, 2021

Zou Gal (1917-19) Phattuomna (Significance of Zou Gal)

- Dr. S. Thangboi Zou

1. Historical Significance

Late 19th Century, adieh a India’s freedom struggle hun apat in, Tribal leh peasant uprising te khu colonialism doudalna leh kiphinna dan in nationalist historiography ah ana kigen hi. Nationalist (gam leh nam ngainate) version ah tribal te kiphinna khat phot khu India zalenna galsatnate lah ah khat (pangkha) ahi, chi’n ana gen uhi. 

Kum 1960s vel apat in historian ten ‘history from below’ (auoilam apat tanchin etna) kichi ana hapeipi panta uhi. Azieh ahileh, nationalist history ana kisuutsa ten tribal/namneute tanchin leh panlahna, phattuomna, etc. te ana genkha/gentel ngaisih uhi. 

Jun 27, 2020

Quarantine zaw a ngaidan leh etdan chituom

(Post Quarantined Stigma & Discrimination)

Novel Coronavirus (COVID-19) zieh a lockdown kum khawtuong a um thei samlou ding ahiman in COVID-19 positive case niteng in khang hiaihiai nanleh ne-le-ta, sum-le-pai suina nasatah a subuoi ahiman in ut-le-da a lakhiet hun hing um ding in kilang hi. COVID-19 positive case khang deudeu nanleh hamphat huaitah in Manipur ah hinna taan hial um nailou phot a, a dam zong hing tam deudeu ta hi. Institutional/Community Quarantine Centre a um zong kiam hiai hiai, tua dungjui in Home/Village quarantine a um zong tawm deudeu ta hi.

Jun 22, 2020

MELMU TONGSAN MEETING BAWL DIDAN

Mun tuomtuom a um, melmu tongsan a meeting neitheina "Google Meet", is Google's enterprise video conferencing software, free for Google/Gmail users. like real-time captions and support for up to 250 participants and 100,000 live stream viewers.

How to use Google Meet

1. Open https://meet.google.com or install it from Google Playstore
2. Click Start new meeting, or enter your meeting code (meeting code will be provided by the host or the last 3 texts connected with a hyphen)

Jun 13, 2020

MUSLIMte kivui dan leh ka va thei khiettha khen khat

Thudu chitahma, tuni Rengkai a teng Raju muolliam, ka inn sah vua hing ki vui, va en in thu va kan.

Islam/Muslim te kivui bang achi mawng ei chi'a ka va et. Christiante kivui dan toh kikhe mama. Islam a kivuida (funeral) khu Janazah kichi ahi. Islamic dan tangpi ahileh mi a shi chia issue dang um ahilou leh naikal 24 sunga ki vui teitei di, mi shite tahsa pumpi thumvei tei a silsieng uh, a silsieng ding zong a pasal/ji ahisihleh a innsung ua a shipen numei ahileh numei in a sil di, pasal ahileh pasal in a sil di, tuazaw chia puon ngou toh tuom un hankhu a a luong koi ahimasang a thumna nei uh, tuazaw chia vui a um.

May 19, 2020

Zou Gal (1917-19) leh Chivu

- Dr. S. Thangboi 

Tulaitah Chivu min loibang in thang hi, adieh in ei CCPur district lam ah. Tukum April 16 nia Manipur solkar in Chivu mun ah 607.5 sq. metre a lien Manipur leng Chandrakirti Memorial Park bawl ding ahidan, leh dangka crore tampi ‘invest’ a bawlkhiet ding ahidan a’ng gen leh mipite lunglai hing phawng guih hiding hia, alang-langa houlimna in kizang hi. Tua igen utpen ahileh GoM in Tongjang khuogei a Chivu diil ah Park bawl thei va, ahisihleh, bawlthei sih va, chilampang hizaw lou in, Chivu khu Zou Gal (1917-19) lai in bang tobang dinmun in ana um in, bangtan in mituom-tuom, adieh in khuo hausa (chiefs) te leh British solkar in ana sai kha in ana ki ‘contest’ uai? chi isuut ut zaw hi.

May 7, 2020

Bang zieh a UZO vai a na kibuolkha kahia?

May 3, 2020 nita, keima tang a innsung a tou, Zolengthe facebook leh whatsapp group a thu ki post leh commentte ka simsim leh UZO, ZYO leh ZSP thu ma dim ahi chia ka lungsim a sil khat hing kilang tiamtuom hive aw! High school kailai apat ZSP a ana ki involved den, tom khat jou a ZYO lah vel a hing ki haltou kia, hinanleh UZO level tan a kihal ding leh UZO vai a kipei ding chite ka ngaisutna zong ana umkhalou hinajenpi, bang chidan a panmun lientah tukha zong hilou, kum tamlou peisa apat UZO vai a ana ki halkha kamah chi ngaisutna hing kilang kawi laizang!

Apr 29, 2020

BAILAM TAH A KIPESAWN THEI COVID-19 LOCKDOWN BEI CHIAH

I state sung vua COVID-19 natna vei mi nite thoidam zatoute, tami natna apat kivenna ding a panla leh lummaw toumaw jen a dan-le-thupia bawl a enkai state solkal ban ah, dan-le-thupiate hoitah a jui leh mahni innsung a ki khum chimit mipite ziehin I state Manipur pumpi khu Green Zone a phuon a umta ahiman in zatoute hi in, solkal hi in mipite hitaleh I pankhawmna zieh vua COVID-19 natna hit apat tu tadi a ki vengbit jou ihiman un, patatna sangpen pieh ihita uhi.

Mar 20, 2020

Widening of Tedim Road in Lamka Town – Who’s Responsibility?

If you ask every individual who passes through the congested Tedim Road in Lamka town about widening the road, I hope 99 per cent would agree to the proposal. Everyone knows that it is congested and needs to be widened and road divider needs to be installed.

Lamka town, as we know is the meeting junction for all the people of the district. It is the main town of market linkage for all types of business from far and near. We all know that the existing road width is not adequate to accommodate increased density of traffic. Pavements are narrow, disconnected and occupied by shop owners. Human and vehicles have to fight for space on the road. There is no road proper dividers and all the turning points are as narrow as that of IVRs.

Mar 4, 2020

COVID 19: I KHOPAM HING TUNGTA, SOLKAL KHAUTAH A PAN ALAH NGAI

Khovel pumpi kiliing sah, awl awl a masawn zing leh a suh khakha nalam dop neilou, hinna la natna hi (the killer virus) kichi COVID 19 (CoronaVirus) zieh in khovel pumpi ah mite lung thawmhauna leh chijatna in um sah hji. World Health Organisation (WHO) report in agenna ah tu-le-tu in khovel pumpi ah coronavirus natna in a suhkha mi 90,000 val um chi'n gen hi. WHO in March 1, 2020 ni'a thusuo a bawlna ah, a hing kipatna gam China ah mi 79968 in natna vei ua, mi 2873 te'n ahinna uh tanta uhi. China gam pumpi a Province 26 umteng ah tungsuo in, khopi 36 ah tam natna toh kisai shina tua umta uhi. China ban ah gamdang 58 ah tam natna vei mi 7000 val phata a, hinna tan mi 100 val hita ahidan WHO in March 1, 2020 nia report apiana tungtawn in muthei in um hi. Tuni, 04.03.2020 tan in ahileh atung a kipia number teng kibang nawnlou ding leh khanlam manaw ding in gingtat um a, khang petma ahidan new tuomtuom apat in muthei in um hi.

WHO in SOuth-East Asian gamte ki sakhol dingin theisahna bawl. SEA gam 11 umteng apat in gam 5 ah COVID-19 natna tungta. India ah natna vei 28, Thailand ah 43, Indonedia ah 2, Sri Lamka leh Nepal ah 1 tuatuah. Myanmar ahileh natna vei 1 um chi hinanleh adih ngelna hi chi report kimu khollou nanleh umtham ta dinga ginmaw huai mama gam khat ahi. Azieh ahieleh labourer/kilaw mite China gam a tung-le-kuon kiphumat den zing ahi zieh ahi. Report khen khat kimu in agendan in Myanmar ah tam natna vei mi 1 matkhiet hita a, mi 9 te ahileh etkhietna mun a koi hidan in thusuo khen khat in gen hi.

Feb 20, 2020

Chin National Day - Zo Minam Ni ahina bang tah a zah hunta

Khovel munchin gam chin a um Zo suon, Zo mipite, Zolengthe vaisaite'n ngainatna lienpi toh Zomi Nam Ni or Zo Minam Ni chibai ka hing bu uhi. Tam Zo suonte dinga ni poimaw, i Nam Ni in i lah uah ki itna leh lemna hing tun tahen.

Zo Minam Ni i chi a khietna tuam deu in let ta lei “The day our flesh, soul, heart and whole body are filled with the fragrance of Zomism” (Zomi gim nam ni) chi hileh kilawm, hi zong ahi ngai ahi. Zomi Nam Ni i chi a'ng kipatna them khat suut zuai talei;

Chillai in Chin Hills sung ah hausa Tlaisun(Hlawncheu), Bawithang, Hauhulh, Sumthang, Laizo leh Zahau adangdang vaihawmna nuai ah ana um uhi. Burma in United Kingdom apat in kum 1948 in zalenna ana mu uhi. Tuachin Falam khu munpi (capital) a zang in Chin Hills Special Division siemkhiet in ana um hi. January 4, 1974 in Chin State pieh in ina um uhi. Chin state sunga ham-le-pao kizang tangpi ahileh Laimi, Zo, Thadou, Khumi, Mizo, Asho, Mara, Cho, Daai leh Tedim ahi.